Omandatud savantide sündroom on seevastu juhud, mille puhul tekivad uinuvad teadmisoskused pärast ajukahjustust või haigust varem puudega inimesel (neurotüüpiline)) isikud, kellel oli enne sellist kesknärvisüsteemi vigastust või haigust vähe selliseid oskusi.
Kuidas tekib omandatud savantide sündroom?
Omandatud teadlaste sündroomi korral ilmnevad tavainimestel ootamatult hämmastavad uued võimed, tavaliselt muusikas, kunstis või matemaatikas, pärast peatraumat, insulti või mõnda muud kesknärvisüsteemi (KNS) juhtumit, kui seda ei juhtuvõimed või huvid olid enne juhtumit olemas.
Kas normaalsel inimesel võib olla savanti sündroom?
Lühid alt öeldes ei ole teadlaste sündroom vaimse alaarengu sünonüümiks ega piirdu sellega ning mõnel savanti sündroomiga inimesel võib IQ olla normaalses või isegi kõrgem.
Kui levinud on omandatud savantide sündroom?
Kui paljud inimesed on omandanud Savanti sündroomi? Savant-oskusi leidub koguni ühel 10-st autistliku häirega inimesest, samal ajal kui vähem kui 1% mitteautistlikest inimestest on omandanud savanti sündroomi. See hõlmab inimesi, kellel on arengu- või vaimupuue või ajukahjustus.
Mis on savantide sündroomi näited?
Näited hõlmavad suurte summade kiiret peast arvutamist, pikkade muusikateoste mälu järgi esitamist pärast singlitkuulmine ja keeruliste mehhanismide parandamine ilma koolituseta. Umbes 10 protsendil autistlikest inimestest esineb savantide sündroom ja neid tuntakse autistlike teadlastena.
