Nirkeid hakati algselt kasutusele võtma suuremal arvul kui nirke. Keskmiselt on isastel kehapikkus 187–325 mm (7,4–12,8 tolli), emastel aga 170–270 mm (6,7–10,6 tolli). Saba on isastel 75–120 mm (3,0–4,7 tolli) ja emastel 65–106 mm (2,6–4,2 tolli). Isastel on tagajalg 40,0–48,2 mm (1,57–1,90 tolli), emastel aga 37,0–47,6 mm (1,46–1,87 tolli). https://en.wikipedia.org › wiki › Stoat
Stoat – Vikipeedia
aga pole arenenud – ilmselt rohke kerge saagi puudumise tõttu. Loomade kahjurite, nagu nirkide, ohjamise ja eemaldamise tõrjeprogrammid on Uus-Meremaa eriliste kohalike liikide ja ökosüsteemide ellujäämiseks hädavajalikud.
Miks tutvustati NZ-sse tuhkruid ja nirke?
Tuhkrud toodi Uus-Meremaale Euroopast 1880. aastatel koos tibude ja nirkidega kontrollita sigivate küülikute tõrjumiseks.
Millal nark Uus-Meremaale toodi?
Nirgid ja tuhkrud on samuti mustelsed. Kõik kolm liiki toodi Uus-Meremaale juba 1879. aastal, et tõrjuda küülikuid, kes hävitasid lambakarjamaad. Juba väga varakult on säärtel olnud Uus-Meremaa ainulaadsele linnustikule laastav mõju.
Kus Uus-Meremaal nirke leidub?
Uus-Meremaal on nirgid palju haruldasemad kui tuhkrud ja tuhkrud ning nad võivad tõrjudatotsid. Neid on täheldatud meie metsades, kõrvitsatel rohumaadel ja põllumaadel. Nirkid on karmil rohumaadel tavalisemad kui metsikud, võib-olla hiirte rohkuse tõttu.
Kuidas tootsid Uus-Meremaale toodi?
Stoats toodi Uus-Meremaale aastal 1884, et tõrjuda küülikuid ja jäneseid. Teadlased ja linnusõbrad hoiatasid, et nad on meie kohalikele lindudele ohtlikud, kuid nende hoiatusi eirati. … Nad liiguvad kiiresti ja oskavad hästi puude otsas ronida, et saaksid pesas linnupoegi ja mune süüa.
